• OMX Baltic−0,41%260,93
  • OMX Riga−0,72%885,98
  • OMX Tallinn−0,07%1 684,45
  • OMX Vilnius0,22%1 004,61
  • S&P 5000,25%5 732,93
  • DOW 300,2%42 208,22
  • Nasdaq 0,56%18 074,52
  • FTSE 1000,28%8 282,76
  • Nikkei 2250,57%37 940,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,75
  • OMX Baltic−0,41%260,93
  • OMX Riga−0,72%885,98
  • OMX Tallinn−0,07%1 684,45
  • OMX Vilnius0,22%1 004,61
  • S&P 5000,25%5 732,93
  • DOW 300,2%42 208,22
  • Nasdaq 0,56%18 074,52
  • FTSE 1000,28%8 282,76
  • Nikkei 2250,57%37 940,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,75
  • 09.06.15, 17:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kinnisvarasektori laenude kasv murettekitav

Kui vaadata Eesti laenuturu arengut viimasel aastal tervikuna, on selle kasv käinud käsikäes SKP kasvuga, mida peetakse heaks märgiks. Kui vaadata ettevõtete laenuturu kasvu kinnisvarasektoris, on selline paarikümne protsendine kasv murettekitav, ütles Nordea äristrateegia juht Olavi Pakkonen.
Nordea äristrateegia juht Olavi Pakkonen.
  • Nordea äristrateegia juht Olavi Pakkonen. Foto: Andres Haabu
Pane tähele
Pankade esindajad tõid esile erinevaid arenguid pangandusmaastikul. 
Kõlama jäid järgmised märksõnad: 1. Pangandussektori viimaste aastate areng on olnud kiire, konkurents läinud üha tihedamaks. Nii suurpangad kui uued väiksemad turule tulijad on hakanud rohkem otsima oma nišši. Suurt tulu teenimise võimalust turul hetkel ei nähta. 2. Kardetakse, et EL-ist tulevad regulatsioonid lähiaastatel muudavad ka krediidiasutuste tegevust piiratumaks. 3. Teenused liiguvad klientide nõudlusest tulenevalt üha enam virtuaalmaailma. Selles valdkonnas saab näha lähitulevikus ka kõige enam arendusi. 4. Seniks kuni riik muudatusi ei tee, hoiustajate intressid negatiivseks ei lähe. 5. Küsimus, kas peaks hakkama pakkuma ka e-residentidele teenuseid.6. Sularaha käitlemise osakaal kontoritest peaaegu kadunud. Ent vajadus sularaha järele jääb kindlasti alles, vähemalt mingil määral. 7. Pankade kliendid vajavad üha rohkem nõustamist.8. Kliendid on hakanud end rohkem kindlustama.
Allikad: Ulla Ilisson (Swedbanki klienditeenuste divisjoni juht), Eerika Vaikmäe-Koit (SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht), Olavi Pakkonen (Nordea äristrateegia juht), Tõnu Vanajuur (Danske Panga ettevõtete panganduse divisjoni direktor), Andres Kitter (LHV Panga jaepanganduse juht)
„Kui vaadata laenuturgu tervikuna, on olnud väga terve kasv. Kui me vaatame üleaastast perioodi, siis sisuliselt on olnud laenukasv protsentuaalselt umbes sama, mis nominaalne majanduskasv. Tüüpiliselt terveks laenukasvuks peetaksegi 1-2% SKP kasvu. Eesti on täpselt selle piirides,“ rääkis Pakkonen.
Tema sõnul teeb natuke muret see, et töötlevas tööstuses on kasv negatiivne ja laenumahud vähenevad, mis näitab, et ettevõtted ei ole valmis investeerima. Teisalt on ettevõtete laenuturul kasvanud kinnisvarasektor üle paarikümne protsendi.
„Eks ta natuke muremärk ole, sest sisuliselt kinnisvarasektoris impordi osakaal suureneb, sest mööblit on ju vaja. Suuresti on see siseriiklik raha, mida jagame ümber. Töötlev tööstus on rohkem ekspordile suunatud ja toob raha majandusse tagasi,“ lausus Pakkonen, miks nad on ettevaatlikud kinnisvarasektorisse ettevõtetele laenu andmisel.
Küsimusele, kas praegu on kinnisvarasektoris buum või ei, vastas Nordea äristrateegia juht, et ta vähemalt loodab, et hetkel veel ei ole. Kui rääkida eraisikute kinnisvaraturust, siis Nordea Eesti turuosa on enam-vähem säilinud, aga ettevõtete kinnisvaraprojektide finantseerimisi Nordea Eesti eriti ei paku, erinevalt konkurentidest.
“Kindlasti ei ole jätkusuutlik, et ühes sektoris on üle paarikümne protsendine aastane kasv, samal ajal kui teiste sektorite laenujäägid sisuliselt vähenevad,“ toonitas ta. „Me ei jooksnud kinnisvara finantseerimisega kaasa siis, ja me ei ole jooksnud kinnisvara finantseerimise ralliga kaasa ka praegu.“
Täna toimus Eesti Pangaliidu ja Eesti Väitlusseltsi korraldatud arutelu teemal Eesti pangandusmaastikul toimunud ja ees ootavate muudatuste üle, kus rääkisid Eesti suurimate pankade esindajad. Arutelul osalejad rääkisid muutustest era- ja äriklienditurul, hoiuseintresside languse tagamaadest ja mõjudest, pangateenuste kättesaadavusest ja kliendikäitumisest, uutest tegijatest pangandusmaastikul jt teemadel. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.09.24, 14:27
Regiooni suurim jätkusuutlikkuse festival Impact Day toob kohale tõelised tipptegijad
10.-12. oktoobrini leiab Tallinnas asuvas Põhjala tehases juba kolmandat korda aset jätkusuutlikkuse festival Impact Day, mis toob erinevatest maailma paikadest kohale oma valdkonna tõelised tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele